Tähtsamad rahvusvahelise kabe reeglid

1. Kui mängija käigul olles puudutas mingit oma  kabendit, peab ta  sellega käima. kui on tarvis mingi kabend asetada paremini oma väljale, peab mängija enne selle puudutamist ütlema “kohendan”.  

2. Kui mängija on  käigu teinud ja nupu lahti lasknud, siis on käik tehtud.

3. Vastase kabendite löömine nii edasi- kui ka tagasisuunas on kohustuslik. kui mängija ei märganud löömist, ja tegi teise käigu, siis on vastase, ja ainult vastase otsustada, kas ta jätab jõusse tehtud käigu, võib nõuab löömiskäiku. kui vastane teeb oma vastukäigu, tähendab see nõustumist tehtud käiguga.

4. Kui mängija löömisel võtab ettenähtust vähem või  rohkem vastase kabendeid, või  eemaldas laualt oma   kabendi, siis on vastase, ja ainult vastase ( ka kohtunik ei tohi juhtida eksimusele tähelepanu ) otsustada, kas ta jätab eksimuse jõusse, või nõuab selle parandamist.

5. Kui on võimalik löömine mitmes suunas, tuleb valida see löök, kus võetakse ära suurem arv vastase kabendeid.

6. Löömisel läbi viimase rea väljade ei muutu kivi löömise käigus kabeks, vaid jätkab löömist kivina. kui ta kivina ei saa edasi lüüa, jääb ta peatuma ja saab kabena tegutseda alles järgmisel käigul.

7. Löömisel on lubatud vaba välja  ületada rohkem kui üks kord, kuid vastase kabendist on lubatud üle hüpata vaid üks kord. löödud kabendid tuleb eemaldada laualt alles pärast löömise lõpetamist.

8. Mängija peab kella käivitama sama käega, millega käis. kui ta unustas kella käivitada, võib ainult vastane sellele tähelepanu juhtida.

9. Võistluspaigas peab mängu ajal olema täielik vaikus. vastast segada ei tohi. vastasele võib öelda ainult “pakun viiki” või “alistun”. viigipakkumist võib korrata alles pärast seda, kui ka vastane on pakkunud viiki.

10. Kui mängijate vahel tekib arusaamatus, tuleb kutsuda kohtunik. Keegi teine vahele segada ei tohi.

11. Kui tekib lõppmäng, kus ühel poolel on üks kabe , teisel  kolm kabet (või 2 kabet ja kivi), siis antakse tugevamale poolele võidu saavutamiseks 16 käiku.

12. Kabede lõppmängud üks ühe, üks kahe ja kaks kahe vastu loetakse viigiks.