Kabemängu ajalugu ulatub kaugesse minevikku.
On teada, et selliseid kabe taolisi mänge, kus mänguvahenditeks on laud ja nupud, mängiti üle 5000 aastat tagasi Egiptuses. Selle kohta on säilinud palju pildimaterjali, millest osa näitame ka siin.
Egiptusest levisid mängud Kreekasse ja Küprosele, kellega Egiptusel olid tihedad suhted.
Hiljem levis kabe Roomasse ja selle impeeriumi valdustesse Euroopas, Aafrikas ja Aasias. Ka sellest ajast on kabetamise kohta pildimaterjali.
Keskajal oli kabe levinud kogu Euroopas. Kabet on märgitud näiteks Giovanni Boccaccio “Decameronis”.
Mõttetegevust nõudvad mängud on levinud üle kogu maailma. Kõige levinumad on male ja kabe. Väga palju harrastatakse mõttesporti ka idamaade, eeskätt Jaapanis ja Hiinas. Meilgi on tuntud renju ja go.
Male maailmameister Emmanuel Lasker oli huvitaud kabemängust. Kui ta 1925. aastal tutvus Moskvas rahvusvahelise maleturniiri ajal vene kabe reeglitega ja mängis mõned partiid tugevate vastastega, ütles ta oma kuulsa lause: “Kabe on malele emaks, ja väärikaks emaks”.
Esimene teadaolev kaberaamat ilmus Hispaanias Valencias 1547. aastal. Autoriks oli Antonio Torquemada ja pealkiri originaalis “El Ingenio, o Juego de Marro de Punta o Damas”.
Kabe levikuga on juhtunud, mängureeglid on üleminekul muutunud ja eri maades kasutatakse erinevaid reegleid.
Eestisse tuli kabe Venemaalt ja Saksamaalt. Seepärast on meil olnud kasutusel kahesugused reeglid.
Esimesi teateid kabemängu kohta Eestis saame kabeajakirjast “`Saśetśnõie dosugi”(“Kabe puhkehetkel”). Seda toimetas Tartus Aleksandr Zentśenkov(toimetuse aadress: Jurjev, ul. Võstavotšnaja 2, kv. 1) ja seda trükiti Tallinnas M. Antje trükikojas(ul. Stennaja 17). See ilmus aastal 1911 ja seda ilmus vaid neli numbrit.
Kahe maailmasõja vahel ilmus kabenurk ajakirjas “Kodu”. Seda toimetas maletaja ja kabetaja Johannes Türn. Ta on ainus, kes on tulnud Eesti meistriks males ja kabes. On kirjutanud kaks kaberaamatut. Ta on viimistlenud ja rikastanud male- ja kabeterminoloogiat. On võtnud kasutusele:ettur, oda, avang, kahima, kabend, kabestuma jm.
Pärast II Maailmasõda süvenes aga meil vene kabe ja selles mänguliigis hakati meil ka korraldama meistrivõistlusi. Pärast 1950. aastat hakkas meil levima ka rahvusvaheline kabe, mida mängitakse 100-ruudulisel laual.
Jätkame nüüd Eestis levinud vene kabe arengust ülevaadet.
Sellest saame lugeda esimesest kabesündmusest Eestis:
Jurjevis(Tartu selleaegne nimetus) on kabe Eesti elanikkonna hulgas väga levinud. Mängitakse karskusseltside teemajades, kus võib iga päev kohata kuni 20 mängijat.
Kui seal toimus autori simultaan 1909. aasta novembris,oli osavõtjaid olevat nii arvukalt, et korraldajatel ei jätkunud kõigi soovijate jaoks kabendeid ja toole ning mängijad tõid neid kodunt juurde.